Tyri
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Türile matkama!

VIDEO: Türile matkama! 

Suure Türi valla maa-alal jagub uurimist–uudistamist rohkem kui küllaga. Alustagem või maastikest. Kirnast Türi, Väätsa ja Paide poole laienev künklik ala on keset Kesk–Eesti tasast reljeefi nii ainulaadne, et 1992. aastal loodi siia Türi voorestiku kaitseala. Voorestik hõlmab ligi 60 mandrijää kujundatud seljandikku, neist kõrgeim on 79,9 meetrine Käomägi – ümberkaudsete suusatajate ja kelgutajate lemmikpaik.
Raudemetsa voore küljel sirgub sajanditevanune pedajas, mille kohta kõneldakse, et see kasvavat seal juba Põhjasõjast saati.
Türi – Rapla teel liikujale paistab kätte Kolu mõisapark, kus peale uhke mõisahoone üllatab ligi 40 tikksirgest niinepuust koosnev pärnik. Kaunis mõisapark seda poolitava Pärnu jõega laiub ka Laupal.
Valla ning kogu Järvamaa lõunatipp on rikas mitmes mõttes: peale uhkete metsamassiivide leiab siit ohtrasti kaitsealuseid käpalisi. Haruldane pole siinkandis väike–konnakotkas, aastaid on pesitsemas nähtud musta toonekurge.
Ka võib matkaja jalutada kääruliste kaunite metsajõgede ja –ojade kaldail: Pikkmetsa jõgi, Nõmmitsa oja, Ollepa peakraav. Neist pikimal, 38kilomeetrisel Saarjõel on koguni oma ürgorg. Sinna ehitas Kabala mõisnik juba 1914. aastal endale uhke ja omanäolise jahimaja, kohaliku rahva keeli jahilossi. Praegu asub samas mõni aasta tagasi Eesti skautide rajatud Kodumetsa nime kandev püsilaager.
Tagametsa külje alt läheb läbi nn. Sakala tee. Nimelt käis Carl Robert Jakobson oma Pärnumaal asuvast Kurgja talust läbi Järvamaa laante ja männikute Viljandisse ajalehte Sakala toimetamas.
Paia – Viljandi maantee ääres Kurlas on maastikul sootuks uus ilme. Oleksime justkui Läänemaa või mõne meresaare paesele pinnale sattunud: kadakatukad segamini pihlapuudega, arvukatest urgetest – kohaliku rahva keeli kuuritsa aukudest – uuristatud ebatasane maapind. Muistend pajatab, et siinse Kurla karstiala suurima koopasuu kaudu laskus Kalevipoeg põrgusse.

Saarjõe matkarada
Tagametsa jahilossi juurest algav Saarjõe matkarada on mõeldud loodusehuvilistele, kellele meeldib nautida mitmekesist maastikku, erinevaid metsakooslusi ja pärandkultuuriobjekte. Lisaks ürgsele loodusele on huvipakkuvad metsavendade mälestuskivi, taastatud punker, vaigutuspuud ja raja äärde jääv tõrvaajamise koht.
Rada kopeerib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati üle 5 m sügavune ja 40-50 m laiune. Näha saab Balti jääpaisjärve luited rahvapärase nimetusega Kabelimäed. Jalga puhata või öömajale jääda võib Saeveski metsaonni.
Saarjõe matkaraja kogupikkuseks on ca 8 km ja selle läbimiseks on soovitav end varustada matkariietusega. Rajal on mitmeid infotahvleid, tutvustamaks kohapealseid objekte. Rada on märgistatud sinise värviga puutüvedel. Matkarada asub täies ulatuses Saarjõe maastikukaitsealal.

Tagametsa jahiloss
www.skaut.ee
Kaunil Saarjõe kõrgel kaldapealsel asub Tagametsa jahiloss. Selle laskis 1914.a. ehitada Kabala mõisnik, parun von Victor Taube. Hoone ehitati valmis ühe suvega, kõrvalhooneteks olid veel tall ja tõllakuur, mis pole tänaseni säilinud. Tagametsa nimi tuleneb seal lähedal asuva endise Tagametsa metsavahi koha järgi. Metsavahikoht on ehitatud 1870.aastal ja hooned säilinud tänaseni.
Mõisate riigistamise järel läksid hooned Riigimetsade Peavalitsuse alluvuses oleva Kabala metskonna kätte. Esimese Eesti Vabariigi ajal kasutati Jahilossi algkoolina, metsatööliste majutuskohana, saalis külapidude korraldamiseks. Mingil ajal olid seal majutatud ka vangid Viljandi vanglast, keda tarvitati metsatöödel. Heinamaad ümber lossi kuulusid külakogukonnale.
Nõukogude võimu ajal anti loss ühe Tallinna asutuse puhkebaasiks(võis olla Tallina Turgude Peavalitsus), hiljem anti Võhma sovhoosile ja lõpuks “Leninlik Tee” kolhoosile.
Momendil kuulub Tagametsa jahiloss Eesti Skautide Ühingule.



Kalender
November 2017
E
T
K
N
R
L
P
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
lillelaat
 
kevadpealinn 2012
 
kevadfestival
 
rahvajooks
 
õunafestival
 
 
Tyri