Tyri
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

AJALUGU

Kui kunagi piisas Türile nime saamiseks hallil kriiskaval linnul üksnes kirikuvaremetest üle lennata ja karjuda "Türiiii-türiii", siis praegu peaks ta lendama tunde, et ühest Türi servast teise jõuda. Sest 2005. aasta oktoobris liitus Lõuna–Järvamaal neli omavalitsust: Türi linn sai kaaslaseks Kabala, Oisu ja Türi valla. Uus ühendus hakkas kandma nime Türi vald, olles Eestimaa valdade hulgas esikolmikus nii pindalalt kui elanike arvult.

Laupa mõisa omanikule Otto Iwan von Taubele ja tema Kabala mõisahärrast vend Victorile on oma sünni "võlgu" noor Türi linn, mis kõigest 1926. aasta 2. juulil Vabariigi valitsuse otsusega linna õigused sai. Veel sadakond aastat tagasi koosnes praegune linn Alliku, Lokuta ja Särevere mõisale kuulunud küladest, mille metsatukkade vahelt raudruun aeglaselt ja tossutades läbi loksus. Nimelt asutasid Otto Iwan ja Victor Taube 1899. aastal Türile puupapivabriku, kus juba 1901. aastal leidis ameti 115 töölist, kolme aasta möödudes tõusis vabrikutööliste arv 250–ni. Enne vabriku õhkamist taganeva Punaarmee poolt 1941. aasta suvel töötas seal ligi 500 töölist ja 50 ametnikku.
Tööliste eluasemeiks ehitatud pikad barakid, aga samuti ka vabriku ametnike perede tarvis ehitatud elumajad annavad Türi tollele piirkonnale tänini oma näo. Ühes neist, - Vabriku puiestee 11 - on tänaseks koha leidnud kaks Türi muuseumit: Eesti Ringhäälingumuuseum ja Türi Muuseum.

Teiseks kohaliku elu käivitajaks oli raudtee, ka selle rajamist vedavas aktsiaseltsis olid vennad Taubed suurosanikud. 18. juunil 1900. aastal andiski Türil esmakordselt vilet auruvedur. Tänu raudteeühendusele ja jõudsalt edenevale vabrikule oli Türi sada aastat tagasi kiiresti arenev paik, kus elanikkond suurenes igal aastal sadade inimeste võrra ning saed vingusid ja kirved kõlisesid uute hoonete ehitusel varavalgest hiliste õhtutundideni.
Nii nagu linn isegi, on suhteliselt uus ka Türi hoonestus. Seetõttu linnas erilisi ehituspärleid ei leidu. Kuid siiski – Püha Martini kiriku kõrval püüab pilku arhitekt Mihkelsoni projekteeritud ning 1923. aastal endale nurgakivi saanud aiamajandusgümnaasiumi hoone.

Loomulikult ehitasid linnakese jõukamad kodanikud enne Teist maailmasõda ka Türil endale uhkeid äri– ja eluhooneid. Linnasüdamesse kerkisid majad Baumverkil, Länkuril, Taavetil, Wöhrmannil, Türi Tarvitajate Ühisusel. Kuid suur osa ennesõjaaegsest hoonestusest on Türil hävinud: 17. kuni 30. juulini 1941 toimunud lahingutes pealetungiva Saksa armee ja Nõukogude vägede vahel hävis Türil kokku 120 hoonet. Teiste hulgas said tabamuse Türi kiriku tornikiiver, paberivabriku üks korsten, lasteaiahoone. 430st enne sõda Türile ehitatud elumajast tehti maatasa 71 ehk siis pea 17 protsenti.
Mida ei suutnud pommimürsud, selle hävitas taganev Punaarmee. Teiste hulgas lasti õhku Türi iludus – raadiomast, samuti paberivabrik, raudteesild, meierei.
Taastumine võttis aega. Hoogsam ehitusbuum algas taas 1970ndail aastail. Suurimaks ehitajaks Türil nõukogude perioodi lõpul oli Paide EPT. Nii valmis Türile terve linnajagu, kus praegu asub suuresti kohalik tööstusküla. Oma töötajate tarvis ehitati hulgaliselt korrusmaju ning tolle aja seadustes ning reeglites keerdkäike tehes sai Türi ka võimla, ujula ning tehisjärve. Tehisjärvest on tänaseks tänu eurorahale saanud pilkupüüdev ja hulgaliselt tegevusi pakkuv tervise– ning puhkepiirkond. Türi ise on jäänud oma madalhoonestuse, heakorra ning rohkete parkidega aga kauniks ning sõbralikuks aedlinnaks, kus linna saabunud külalisel aitavad huviväärsusi avastada arvukad teabetahvlid. Säärases aedlinnas on turvaline ja mõnus elada.

Kolmandik linna territooriumist moodustavad haljasalad. Tänavate äärde istutati pärnaalleed 1930ndatel aastatel. 1935. aastal oli linnajuhtide soov, et majade eest tuleb kõrvaldada eesaiad ja istutada hekid ning parandada hoonete ilmet värvimisega. Linnavalitsuse 1939. aasta kodukaunistamise kokkuvõttest on lugeda, et Türil on kolme aastaga pandud tänavate äärde kasvama 1568 ilupuud, rajatud kaheksa kilomeetrit puiesteid ning noortes parkides kasvab 150 liiki puid ja ilupõõsaid. Igal aastal pügatakse ligikaudu 1500 puud. Linnas on 30 ha haljasalasid ja parke.
Koduaedade eest hoolitsemine algas Türil juba eelmise sajandi esimestel kümnenditel, mil hakati koduaedades kasvatama uudseid lille- ja taimesorte.Türi linna kaunimaid aedu hakati heakorrakonkursi raames esile tõstma alates 1977. aastast. Märgid “Tänuks ilu ja korra eest” on antud 130-le kaunile kodule. Linnas jalutades näeb hoolitsetud koduaedasid Suur-Puiestee, Allika, Hariduse, Staadioni, Jaama, Vilde, Lutsu, Mäe ja teistel tänavatel.


Kalender
November 2017
E
T
K
N
R
L
P
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
õunafestival
 
lillelaat
 
kevadfestival
 
rahvajooks
 
kevadpealinn 2012
 
 
Tyri