MÕISAD

Kuna Järvamaa edelasopis asuv Türi kihelkond jääb looduslikult mitmekesisele alale – Türi ümbruse väikevoorestik, Pärnu madalik, Oisu kandis laiuv Kesk–Eesti moorentasandik, lamm– ja moldorgudes voolavad arvukad jõed, laiaulatuslikud metsad–, ahvatles see kant ka mõisaid rajama.
Vanim neist on Lokuta, mille kohta esimesed kirjalikud andmed pärinevad aastast 1455, kui see kinnistati Jürgen Haversfardile. Allesolev hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 1758. aastal. Vanuselt järgmine on Tori, mille kohta pärinevad teated juba aastast 1474. Hoone, kus aastakümneid tegutses väike algkool, on saanud praeguseks uue omaniku ja taastatud kauni ilme.
Türi–Allikule Pärnu jõe kaldale kerkis suursugune mõisahoone 1551. aastal, kandes alul Oldenkuli, hiljem Allenküli nime. Tolle mõisahoone järgi kandis 1900. aastal tegutsema hakanud Tallinna – Viljandi kitsarööpmelise raudtee äärde ehitatud Türi raudteejaam aastaid Allenküli, seejärel 1926. aastani Alliku nime – asub ju Türi linn suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel.
Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Praegune kaunis mõisahäärber valmis 19. sajandi teisel poolel, seal asuvad Türi tehnika– ja maamajanduskooli õppeklassid, vastuvõtusaal ja raamatukogu.
Türilt Rapla suunas asub Kolu, Paide poole jääb Kirna mõis. Kabala mõisa esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Oisu mõis püstitati 1851. aastal. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis – Türilt kuue kilomeetri kaugusele Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus. 1905. aasta detsembris, kui Türi kihelkonnas põletati või rüüstati enamus mõistest, langes tuleroaks ka toonane Laupa mõis. Praegune väliselt sefiiritordina särav kivihoone valmis arhitekt Rosenbaumi jooniste järgi 1913. aastal, omanikuks Otto Iwan von Taube, kelle vend Victor oli Kabala mõisahärra.

Laupa mõisa (Laupa, Türi vald) peahoonet on peetud üheks Eesti 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks. Praegune peahoone on valminud 1914. aastal ning on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühegi 20. sajandi alguse Eesti mõisahoonel. Siseplaneering on ebasümmeetriline. Praeguseni on mõisahoones säilinud kaks suurt kaminat ja koridoride seinakapid.
Kõrvalhooneid on olnud rikkalikult. Alates 1922. aastast töötab mõisas kool, praegune Laupa Põhikool. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Algne park on rajatud 18. sajandi lõpus, tänaseks on park rekonstrueeritud ja laiendatud.



Kabala mõisa (Pargi 2, Kabala, Türi vald ) peahoone ehitamist alustati 18. sajandi II poolel parun Hans von Uexkülli poolt. Esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal.
Kõrvalhooneid on arvukalt, asuvad funktsionaalsetes rühmades poolkaares ümber pargi. Olulisemad on valitsejamaja, teenijatemaja, laudad. 18. sajandi lõpul rajati algne barokkstiilis park avara ovaalse esiväljakuga. 1923. aastast asub mõisahoones kool, praegu Kabala Põhikool, mis kuulub ka Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Mõisa liigirikas park on paljude kultuuriürituste toimumise kohaks.
Praegu on võimalik mõisa külastada eelnevalt kokku leppides.



Särevere mõisast (Särevere, Türi vald ) pärinevad esimesed teated aastast 1611. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastaks omanikuks oli sellal Hermann Nierodt. Alates 1641. aastast kuulus mõis tema järglastele. Viimane omanik sellest suguvõsast oli Otto von Uexküll Goldenbrandt aastani 1744. Alates 1811. aastast olid mõisa omanikud von Schillingid. Viimaseks mõisaomanikuks oli Walter von Schilling (surn. 1923). Tänaseni on säilinud 19. sajandi II poolel ehitatud mõisahooned (rikkaliku puitornamendiga kaunistatud härrastemaja, mõned abihooned) ja Prandi jõele avaneva vaatega vabakujundusega park. 1929. aastal avati mõisas kodumajanduskool. Mõisahoones tegutseb Järvamaa Kutsehariduskeskus



Kolu mõisast (Kolu, Türi vald ) on andmeid alates 1639. aastast kui selle omanikuks oli Peter Groth. 17. sajandi lõpul mõis riigistati, kuid 1730. aastatest peale oli see jälle Grothide käes. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses oli mõisal vaheldumisi mitmeid valdajaid, kuni selle 1875. aastal ostis Eduard von Middendorff. Kolu mõisa viimaseks omanikuks jäi tema tütar Elisabeth von Schilling. Praegu on mõisahoone eravalduses.
Kolu mõisa praegune peahoone on ehitatud peale eelmise mahapõlemist. Peahoone on historitsistlikus laadis 2-korruseline telliskiviehitis. Hoone paikneb Käru jõe järsul kaldaastangul. Kõrvalhooneid oli mõisas arvukalt, neist mitmed säilinud algsele lähedasel kujul. Jõesaartel asuva tagaväljakuga mõisapark on üks ainulaadsemaid Eestis. Park on segastiilis ning praeguseks ulatuslikult rekonstrueeritud, istutatud on palju uusi puid. Pargi teeb eriti meeldejäävaks sepisaed.



Kirna mõisast (Türi vald, Kirna) pärinevad esimesed kirjalikud andmed sellest ajast, mil kuningas Gustav Adolf 1614. aastal kinkis Kirna küla Hans J. von Fersenile. Fersenite suguvõsale kuulus mõis 1793. aastani. Samal aastal kuulus mõis vürstinna H.D. Gortschakovile, kes pantis selle 1798. aastal krahv Gotthard Manteuffelile. 1816. aastal müüdi mõis Georg Pilar von Pilchaule. Tema pärijate käes oli see 1919. aastani. Viimasteks omanikeks olid õed parunessid Helene (surn. 1930) ja Julie (surn. 1922) Pilar von Pilchaud. Mõisahoone on ehitatud 18. sajandi lõpul arhitekt P.N.Pauly juhendamisel ja kannab varaklassitsistlikke jooni. Selle omapäraks on sammasfassaadsaal, mida on täiustatud stukkdekoori ja paarissammastega eraldatud muusikarõduga. 18. sajandi sisekujundusest on säilinud puidust teenijatrepp. Siseuksed ja peatrepp kuuluvad 19. sajandi II poole neogootikasse. Esiväljak on kujult ümmargune, ida poolt tuleb esiväljakusse sissesõidutee, mis kulmineerub ringteega. Tagaväljakul on aimatav astmeline kujundus, seal paiknes kunagi iluaed, mis on praeguseks osaliselt taastatud. Käesoleval ajal on seal alternatiivmeditsiini keskus.



Tori mõis (Türi vald, Tori) asub Türi–Näsuvere maantee ääres väikevoorel- paekivist krohvitud hoone, mille vaatamisväärsuseks on ilusast ühtlasest plaatjast kollakashallist dolomiidist kuivati. Mõis on saanud alguse Näsuvere veskikohast, mis kuulus Gert Goess Barthold Riszbitterile. Alates 1569. aastast kuulus veskikoht Hansz Wartmannile. Aastast 1686 teatakse Torit juba mõisana, mis kuulus Särevere mõisale. 1725. aastal rentis mõisa proua Mahnerburg koos kolme külaga, milles oli 13 peret. Perekond Nierodtile kuulus mõis kuni 1732. aastani, seejärel panditi 1734.-1739. aastani Carl Magnus von Reinherile. Alates 1744. aastast kuulus Tori Johann von Uexküll Guldenbandile. 1789. aastal Georg Johonn von Wrangelile. 1811. aastal rentis mõisa Paul von Bucer. Aastatel 1816-1818 oli omanik Gustav Evald von Scharenberg. 1834. aastal ostis mõisa Justinus Frey. Härrastemaja on ehitatud 19. sajandi II poolel. Pärast riigistamist asus selles hoones kool. Praegu on mõisahoone eravalduses.
Hooneid ümbritseb 1,9 ha park. Parki ilmestavad kõrgeealised tammed.



Türi-Alliku mõis (Türi-Alliku, Türi vald) on esimest korda mainitud 1551. aastal Oldekuni nime all, siis kuulus ta oma küladega ordu majandusmõisana Viljandi komtuurikonda. 1614. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf mõisa koos küladega Reinhold von Buxhöwdenile. 1750. aastal päris mõisa Jusina von Buxhöwden, kes abiellus Karl Gustav von Roseniga. 1795. aastal panditi mõis Karl Gustav von Baranoffile. Tema ja ta järglaste käes oli mõis kuni riigistamiseni 1919. Barokkstiilis härrastemaja on ehitatud 1758. aastal. Hoone seinapinnad olid liigendatud lisaeenidega, kolme akna laiune keskosa oli kahekorruseline.
1812. aastal mõisasse ehitatud vesiveski rekonstrueeriti 1990. aastatel majutus- ja koolitusteenust pakkuvaks Veski-Silla hotelliks.



Oisu mõis (Estonia pst 1, Türi vald, Oisu) asub Oisu alevikus, veidi eemal Türi-Viljandi maanteest. Hilisklassitsislik paekivist ehitis püstitati 1851. aastal otstest ühe- ja keskelt kahekorruselisena. Hoonet on korduvalt ümber ehitatud. Mõisa kõrvalhooned olid ehitatud maakivist ja tellisest. Mõni üksik säilinud kõrvalhoone on ümber ehitatud. 1884. aastal said mõisa omanikuks Traubenbergid. 1912. aastal müüdi osa mõisast Vene talupoegade agraarpangale, mis müüs valduse edasi 22 maatükina eesti talupoegadele. Allesjäänud mõisasüda koos põldude, turbaraba, metsa ja kõrtsiga läks mõisniku õe, paruness Amalie Julie Rausch von Tarubenbergi valdusesse.
Mõisahoones asub Oisu Rahvamaja



Lokuta mõisahoone ja park (Tehnika tn 12, Türi linn, Türi vald )
Lokuta park on rajatud 19. sajandi II poolel. Park on vabakujuline, selle algsest kujust on vähe alles. Kahekorruseline hilisklassitsistlikus stiilis peahoone asub pargi keskel. Kõrvalhooneid oli palju ja neid on hiljem ümber ehitatud. Peale viinavabriku pole peaaegu midagi säilinud. Viinavabrik on vanem kui mõisa peahoone, pärineb 19. sajandi I poolest . Hoone on liigendatud, kahekorruseline ja krohvitud välisseinaga. Seda on ümber ehitatud rohkem seest kui väljast. Lokuta mõisa viimane omanik August Rousch von Traubenbergidele ostis mõisa 1840. aastal ning nende perekonnale kuulus see kuni 1919 aastani, mil mõisad riigistati. Peale mõisate võõrandamist kuni 1970-ndate aastate alguseni oli peahoones Lokuta Algkool, hiljem kasutati hoonet elamuna ning 1976. aastal ehitati see ümber lasteaiaks.



 

pilt
pilt